Ülesanne 2

1. Milliseid kognitiivseid moonutusi esineb söömishäirega patsiendil?   (nimeta  vähemalt 5)                                                                                                                      

•  Selektiivne abstraktsioon ehk järelduse tegemine eraldiseisvate üksikasjade põhjal       

      ( näide: ´´Ainuke võimalus ennast kontrollida on söömise kaudu´´).                       

•  Liigne üldistamine ehk reegli loomine ühe sündmuse põhjal ja selle rakendamine teistes, teistsugustes olukordades (näide: ´´Varemalt olin ma normaalkaalus ja ei olnud õnnelik. Seega ma tean, et kaalus juurde võtmine mu meeleolu ei tõsta.´´).                       

• Liialdamine ehk ebameeldivate tagajärgede ületähtsustamine (näide: ´´Olen kaks naela juurde võtnud, nii et ma ei saa enam lühikesi pükse kanda.´´)

•  Dihhotoomne mõtlemine ehk ehk kõik-või-mitte midagi arutlemine (näide: ´´Kui ma end täiesti ei kontrolli, kaotan igasuguse kontrolli.´´)

•  Personaliseerimine ja endale viitamine ehk impersonaalsete sündmuste enesekeskne tõlgendamine või endaga seotud sündmustele ülemäärase tähtsuse omastamine (näide: ´´Mul on piinlik, kui teised näevad kuidas ma söön.´´ ).                                                                                                                            

 

2. Kirjelda AN ja BN kognitiivseid mudeleid.                                                                                                                                                                                                                               

•  Liigne muretsemine oma kehakaalu ning figuuri pärast - nähakse end paksuna ning ei tunta end oma kehas hästi. Igapäevaseks probleemiks on enda kehakaalu pärast muretsemine.           

• Esineb negatiivset enesehinnangut   - peetakse enda juures kõike negatiivseks, ei osata hinnata positiivseid hetki, aspekte                                                 

•  Perfektsionism - kõik peab olema perfektses korras, näiteks hinded koolis, erinevate ülesannete ning soorituste perfektsus                                         

• Intensiivne, jäik dieet -    peetakse rangelt kinni endale koostatud dieedis

•  Söömishood  - kaotatakse söömise üle kontroll                                                

• Tahtlik oksendamine, lahtistite kasutamine   -üritatakse oma kaalu kontrollida tahtliku oksendamise ning erinevate lahtistite kasutamise näol                                                                                                                               

3. Millist olulist informatsiooni tuleb anda söömishäirega patsiendile teraapia käigus?                                                                                                                          

Teraapia käigus peaks patsiendile selgitama söömishäire täpsemaid sümptomeid ning nende mõju patsiendi kehale, psüühikale. Vastavalt siis söömishäirele tuleb patsiendile selgitada näljutamise, ülesöömise, tahtlikult esile kutsutud oksendamise ja lahtistite liigse kasutamise tagajärgi (näiteks elektrolüütide tasakaalu häirumine, hambavaaba lagunemine, tursed, ebakorrapärane menstruatsioon jne). Paluda patsiendil pidada igapäevaselt toitumispäevikut, et saada ülevaade tema toitumisest ning söömisega seotud probleemidest. Pakkuda patsiendile rasketel hetkedel nagu näiteks liigsöömine, alternatiivseid tegevusi, milleks võiksid olla näiteks jalutama minemine, sõprade külastamine, raamatu lugemine jne.