esmaspäev, 23. märts 2015

Ülesanne 6



Söömishäirega patsiendi mõtted

Lugeda söömishäirega patsiendi negatiivseid mõtteid, hinnata ja vaidlustada neid etteantud mõttepäeviku põhjal (tööleht).


Mõte
Hinnang 0-10 pallini (lähtu siin ja praegu põhimõttest, kuivõrd oluline selle mõttega tegeleda on?)
Vaidlustamine (küsimuste abil mõtete kahtluse alla seadmine; esita iga mõtte kohta küsimusi).
1.
Olen paks ja ema moodi.

8
Miks Sa arvad, et oled paks?  Mida tähendab Sinu jaoks paks olemine? Oskad Sa öelda, milline võib Sinu arvates olla Su KMI? Milline Su ema välja näeb? Miks Sa arvad, et oled ema moodi?
2.
Söön normaalselt ja tunnen ennast hästi (eneseõigustus arsti juures).


8
Mida tähendab ´´normaalne söömine´´ Sinu jaoks? Mitu korda päevas Sa sööd? Milline näeb välja Sinu menüü? Mida tähendab Sinu jaoks ´´hästi tundmine´´? Kuidas on seotud normaalselt söömine ning hästi tundmine?
3.
Kõik on mõttetu, ei taha midagi teha.


9
Miks Sa arvad, et kõik on mõttetu? Mis see ´´kõik´´ on ? Mida tähendab Sinu arvates ´´mõttetu´´? Miks Sa ei taha midagi teha? Millega Sulle varem tegeleda meeldis? Millised olid Su huvid, hobid? Mida Sa tahaksid muuta, et taas oma hobidega tegeleda?
4.
Kõik läheb allamäge.


9
Mida tähendab Sinu jaoks ´´kõik´´? Milles see ´´allamäge minemine´´ väljendub? Kuidas oleks Sinu arvates võimalik takistada allamäge minemist?
5.
Ainult saledana olles meeldin ma noormehele.

7
Mida mõtled saleduse all? Milline on Sinu jaoks sale inimene? Millest järeldad, et ainult saledana noormehele meeldid? Kas ja kuidas ta seda väljendanud on?
6.
Sellisena ei meeldi ma sellele mehele kindlasti mitte.


8
Mida Sa mõtled ´´sellise´´all? Millest järeldad, et Sa sellele mehele ei meeldi? Kas ta on kuidagi seda väljendanud? Millised on Sinu positiivsed jooned? Kirjelda enda suhet selle mehega?
7.
Olen usklik ja seetõttu söön vaid taimetoitu.


8
Mis usku Sa oled? Kui kaua oled taimetoitlane olnud? Mis Sa arvad, kas Sa saad taimetoidust kõik vajalikud ained ja kalorid kätte?
8.
Miks mina ei suuda olla normaalne ja hea välja näha?


7
Millest Sa järeldad, et Sa ei näe normaalne välja? Mis tähendab Sinu jaoks ´´normaalne´´? Mida tähendab Sinu jaoks ´´hea väljanägemine´´?
9.
Pean rohkem pingutama, et teised märkaks mind.


8
Millest Sa järeldad, et inimesed Sinu ümber ei märka Sind? Keda Sa pead silmas ´´teiste´´ all? Mida Sa tahaksid, et teised Sinus märkaksid? Milles Sa pingutama peaksid?
10.
Tahan ilus välja näha ja seetõttu teen trenni.


8
Mida Sinu jaoks tähendab ´´ilus välja nägemine´´? Millised on Sinu iluideaalid? Miks Sa arvad, et ilus välja nägemine ning trenni tegemine on omavahel seotud?

reede, 20. märts 2015

Ülesanne 5

Soodustavad tegurid

Millised tegurid soodustasid Riinal söömishäire kujunemist?
Tunded

Millised tunded Riinal esinesid?
Mõtted

Millised mõtted Riinal esinesid?
Käitumine

Kuidas Riina käitus? Mida ta konkreetselt tegi?
Säilitavad tegurid

Millised tegurid säilitavad Riinal söömishäiret?
*Suurenud õppe-koormus, mille tõttu hakkas ta vähem sööma. Paari kuuga kaotas ta kehakaalus 15 kg, mis tekitas talle hea enesetunde, rahulolu ning tahtmise edasi pingutada.
*Sõprade kiidusõnad välimuse kohta (’’sa oled ilusamaks läinud’’).
*Segadus suhetes oma noormehega (sõnumid võõralt tüdrukult, teise suhte kahtlustamine. Riina arvas, et ta on inetu ja paks).
*Tahtmine hästi õppida ning sisse saamine ülikooli suure konkursiga erialale ei pakkunud talle enam rahuldust.
*Kuna ema ja õde on ülekaalulised, oli tal hirm muutuda samasuguseks.

Algus
*Rahulolu, tahtejõud kaalulanguse tõttu


Hiljem
*Ebakindlus

*Kahtlustamine

*Keskendumisraskused

*Hirm kaalu tõusu ees, hiljem väljas käimise ees

*Süütunne söömise järgselt



´´Pean kaalust alla võtma.´´

´´Kui söön ühe jäätise, olen kindlasti kolm kilo raskem.´´

´´Olen inetu ja paks.´´

´´Elu on läbi, kui kehakaal tõuseb kasvõi 500 g.´´

´´Ma ei suuda inimestega suhelda ning raske on õppida, kuna mõtlen vaid söömisele.´´

´´Ma tunnen ennast suurena.´´

´´Ma ei julge välja minna, äkki inimesed vaatavad mind.´´


*Hakkas ennast näljutama ning vähem sööma.

*Käis kaalujälgijate rühmas.

*Tegi trenni, jooksis päevas 10 km.

*Kaalus end mitu korda päevas.´´

*Jälgis järjepidevalt oma kaalu, toitu, kaloreid.´´

*Oksendas kaalulangetamise eesmärgil.´´
*Sõprade kiidusõnad tema välimuse kohta.

*Suutmatus loobuda oksendamisest, kuna see on aidanud tal kehakaalu langetada.

*Vähene toetus perekonna poolt (ema valmistab Riinale madala kalorsusega toitu).

*Kehakaalu langus tekitatas temas rahulolu, tahtejõulisust ning tõusis enesekindlus.



neljapäev, 12. märts 2015

Ülesanne 4

Analüüsida EDI-II jooniseid (töölehtede all), vajadusel lugeda lisamaterjali M.Jaaniski magistritöö kokkuvõte töölehtede all. Analüüsi aluseks olevad küsimused: 

Millised omadused on söömishäirega patsientidel kõrgemad kui tervetel indiviididel? Millised omadused on madalamad? Millega see võiks olla seletatav?


 Joonis 1. järgi saab öelda et söömishäiretega patsiendi kõikide nimetatud omaduste skoor on kõrgem kui kontrollgrupil. Suuremad erinevused söömishäiretega ning kontrollgrupi vahel on kõhnuseihalus (DT), buliimia (B), rahulolematus kehaga (BD), mittetõhusus (I), introtseptiivne teadlikkus (IA) ning sotsiaalne ebakindlus (SI). 
Kõige väiksemad erinevused kahe grupi vahel on järgmistes omadustes: perfektsionism (P) ja küpsusehirmud (MF). Kuid ei esine ühtegi omadust, mis oleks söömishäire grupil madalam kui kontrollgrupil. 

Erinevus võiks olla seletatav sellega, et kui on tegemist söömishäirega patsiendiga siis esinevad tal tavaliselt ka vastavad psühholoogilised, isiksuslikud ning käitumuslikud iseärasused. Söömishäirega patsiendil esinevad ka kognitiivseid moonutusi rohkem kui tavalisel inimesel.


Kuidas on omadused aja jooksul muutunud? Kas tulemused on ootuspärased? Mida võiks järeldada ja millega arvestada õdede töös seoses nende omadustega?


On omadusi mis on aja jooksul muutunud. Suuremat langust on näha järgmistes omadustes: buliimia (B), küpsusehirmud (MF), introseptiivne teadlikkus (IA). Peaaegu samale tasemele on jäänud rahulolematus kehaga (BD), perfektsionism (P) ning asketism (A).

Nii joonis 1. kui ka joonis 2. puhul on tulemused üsna ootuspärased. 
Joonis 1. oli näha, et kõik omadused söömishäiretega patsiendil olid kõrgemad kui tervel indiviidil. Selline tulemus tuleb arvatavasti sellest, et nende patsientide kognitiivsed skeemid on muutunud.
Joonis 2. juures on näha, et perfektsionism, rahulolematus kehaga ja asketism on jäänud jälgimise aja jooksul muutumatuks. Perfektsionism ja rahulolematus kehaga on söömishäiretega patsiendi juures need omadused, mida on üsna raske muuta ning tulemusi nende omaduste juures võib näha alles pika aja möödudes.

Söömishäiretega patsiendiga tegeledes peab õde arvestama, et patsiendi ravi võib kulgeda väga pikalt ning nende patsientidega tegeledes peab varuma kannatust ja aega. Võib ette tulla ka tagasilööke ning siin ongi õel üsna suur osa patsiendi nõustamise juures ning motiveerimise osas.