Ülesanne 4

Analüüsida EDI-II jooniseid (töölehtede all), vajadusel lugeda lisamaterjali M.Jaaniski magistritöö kokkuvõte töölehtede all. Analüüsi aluseks olevad küsimused: 

Millised omadused on söömishäirega patsientidel kõrgemad kui tervetel indiviididel? Millised omadused on madalamad? Millega see võiks olla seletatav?

 Joonis 1. järgi saab öelda et söömishäiretega patsiendi kõikide nimetatud omaduste skoor on kõrgem kui kontrollgrupil. Suuremad erinevused söömishäiretega ning kontrollgrupi vahel on kõhnuseihalus (DT), buliimia (B), rahulolematus kehaga (BD), mittetõhusus (I), introtseptiivne teadlikkus (IA) ning sotsiaalne ebakindlus (SI). 

Kõige väiksemad erinevused kahe grupi vahel on järgmistes omadustes: perfektsionism (P) ja küpsusehirmud (MF). Kuid ei esine ühtegi omadust, mis oleks söömishäire grupil madalam kui kontrollgrupil. 

Erinevus võiks olla seletatav sellega, et kui on tegemist söömishäirega patsiendiga siis esinevad tal tavaliselt ka vastavad psühholoogilised, isiksuslikud ning käitumuslikud iseärasused. Söömishäirega patsiendil esinevad ka kognitiivseid moonutusi rohkem kui tavalisel inimesel.

Kuidas on omadused aja jooksul muutunud? Kas tulemused on ootuspärased? Mida võiks järeldada ja millega arvestada õdede töös seoses nende omadustega?

On omadusi mis on aja jooksul muutunud. Suuremat langust on näha järgmistes omadustes: buliimia (B), küpsusehirmud (MF), introseptiivne teadlikkus (IA). Peaaegu samale tasemele on jäänud rahulolematus kehaga (BD), perfektsionism (P) ning asketism (A).

Nii joonis 1. kui ka joonis 2. puhul on tulemused üsna ootuspärased. 
Joonis 1. oli näha, et kõik omadused söömishäiretega patsiendil olid kõrgemad kui tervel indiviidil. Selline tulemus tuleb arvatavasti sellest, et nende patsientide kognitiivsed skeemid on muutunud.
Joonis 2. juures on näha, et perfektsionism, rahulolematus kehaga ja asketism on jäänud jälgimise aja jooksul muutumatuks. Perfektsionism ja rahulolematus kehaga on söömishäiretega patsiendi juures need omadused, mida on üsna raske muuta ning tulemusi nende omaduste juures võib näha alles pika aja möödudes.

Söömishäiretega patsiendiga tegeledes peab õde arvestama, et patsiendi ravi võib kulgeda väga pikalt ning nende patsientidega tegeledes peab varuma kannatust ja aega. Võib ette tulla ka tagasilööke ning siin ongi õel üsna suur osa patsiendi nõustamise juures ning motiveerimise osas.